Niiluse krokodill (Crocodylus nilotictus)

Kõige enam paistavad Niiluse krokodillil silma tema hirmuäratavad hambad ja pikk koon. Krokodillil on 4-6 kuklaplaati, mis paiknevad ühes ristireas ning 4 suurt kuklatagust plaati, mis moodustavad ruudu ning mille eesmine ristrida on külgedelt ääritatud kahe väiksema plaadiga. Selg on Niiluse krokodillil tumeroheline, väikeste mustade laikudega, kõht määrdunud kollane. Tavaliselt on Niiluse krokodill 6m pikk ning kaalub u. 740kg. Niiluse krokodill saab vee all elada, kuna silmad, ninasõõrmed ja kõrvad asuvad pea ülaosas. Nii saab loom vees olles näha, kuulda, nuusutada ning ka hingata. Maos asuvad krokodillil kivid, mis stabiliseerivad vee all oleva krokodilli kehaasendit. Silmad on varustatud nn. kolmanda lauga, mis kaitseb silmi vee eest ning ninas asuvad lihased võimaldavad pärast vettevarjumist ninasõõrmed sulgeda.

Nastik (Natrix natrix, lühend: NATNAT)

Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel ja niisketes metsades. Hästi sobivad talle ka rabad. Tihti elab ta aedades ja võib tungida ka hoonetesse. Nastikud oskavad hästi varjuda puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse, kuid võivad ka metsakõdusse ise käike rajada. Nastik ujub hästi ja võib sukelduda mitmekümneks minutik. Oktoobrist märtsini talvituvad nastikud talveunes näriliste urgudes või kändude all kas üksikult või mitmekesi koos. Väljumise aeg oleneb õhutemperatuurist. Nastikud on päeva eluiviisiga. Nastik oskab ohu tekkimisel (näiteks toonekurgede või nirkide ja nugiste eest) hästi surnut mängida. Surnut teesklev nastik keerab end pooleldi selili ja laseb lõdvaks, tõmbab pupillid sisse ja laseb keelel suust välja rippuda. Nastiku põhivärvuseks on erinevates varjundites hall, et varitseda nähtamatult kivihunnikute vahel saaki.

Kivisisalik (Lacerta agilis)

Kivisisaliku pikkus on saba arvestamata kuni 9cm. Saba pikkus ületab kehapikkuse umbes 1,3-1,7 korda. Isendite värv on väga muutlik. Isase küljed on rohelised või kollakasrohelised. Esineb ka täiesti rohelisi isendeid. Emased on tavaliselt pruunid või hallid. Kivisisalik on märgatavalt kohmakam kui rohesisalik ja triibuline sisalik aga jookseb siiski üsna kiirelt ja kätega on teda raske püüda. Liiati on kivisisalik väga ettevaatlik ja eemaldub harva oma pelgupaigast kaugemale kui 10-15 meetrit. Sageli päästab ta ennast puu otsa ronides, kusjuures ta teeb seda nagu orav - spiraalselt ronides. Kui ta siiski on kinni püütud siis katsub ta ennast agaralt lahti rebida ja püüdja sõrme külge hammastega klammerduda. Kui sisalik märkab saaki, siis ta tõmbub valvele, jälgib teda silmadega ja napsam kiire sööstuga kinni. Pärast söömist limpsib sisalik ennast hoolikalt puhtaks, seejärel tõuseb esijalgadele ja kõverdab aeglaselt keha eesosa, aidates sel moel toidul kiiremini kõhus liikuda.

Kuningkobra (King Cobra, Ophiophagus)

Kuningkobrad on kõige pikemad mürkmaod (kuni 5,6 m). Nad on laialtlevinud Kagu-Aasia metsades. Kuningkobra on üks ohtlikematest madudest terves maailmas.
Kui madu tunneb end ohustatuna, tõstab ta 1/3 oma kehast püsti, näitab kihvasid ning häälitseb. Nad ründavad kiiresti ning nende mürk mõjub koheselt ohvri närvisüsteemile. Ühe hammustuse mürgikogusega saaks ta tappa 20-40 täiskasvanud meest või elevanti. Surm saabub 15-40 minutiga.
Kuningkobrad on tuntud ka selle poolest, et nad söövad teisi madusid.

Okassisalik (Thorny devil)

See Austraalia roomaja on oma nime saanud ogadest, mis tema keha katavad. Kuigi nad näevad ohtlikud välja, on nad tegelikult täiesti ohutud.
Kui sajab vihma, voolab see sisaliku seljalt otse suhu, kus sisalik selle alla neelab.
Okassisalikul on võime muuta värvi.
Kui okassisalik on hirmul, tõmbab ta oma pea esijalgade vahele ning tekitab niimoodi nn uue pea, mis tegelikult on moodustatud tema ogalisest kaelast.

Kaelussisalik (Frill-necked lizard)

See sisalik on oma nime saanud kaelusest, mis tavaliselt on vastu kaela kokku volditud. Kui kaelussisalik on hirmul või kuri, avab ta oma suu ning voldib lahti oma suure kaeluse, paljastades erinevaid toone oranžist, kollasest ja punasest. Ta veedab enamuse oma ajast elades puu otsas.
Kaelussisalik võib kasvada kuni 92 cm pikkuseks ning ta on võimeline liikuma kahel jalal.

Kameeleon

http://www.dynamictic.info/cameleon-change-couleur-lunette/

Kameeleonide silmad liiguvad teineteisest sõltumatult, see võimaldab neil jälgida kogu ümbrust. Kameeleonidel puudub trummikile, nad ei saa vastu võtta helisid.
Neil on võime valguse, niiskuse, hirmu, nälja, ärrituse, janu ja muu sellise puhul muuta oma värvust ja mustrit. Kui kameeleon liigub lehtedeta oksale, muudab ta oma värvi pruuniks, lehe peal jälle roheliseks. Vastastega silmitsi seistes võib vihast isegi mustaks muutuda. Värvi muudavad nad nii, et naharakud muudavad suurust ja viivad neis leiduvad värviosakesed nahapinnale lähemale.

Kameeleon kaevab üsna sügava augu, et sinna muneda oma munad. Peale munemist täidab ta augu uuesti mullaga. Kameeleon-ema ei lähe oma munade ega laste juurde tagasi. Kui beebi-kameeleon koorub, ootab ta vimast perioodi, et maaalt välja ronida ning toitu otsida.